Liigu sisu juurde

Sõnastik

Menüü-planeerimise põhimõisted

Lihtsad selgitused mõistetele, mida Dinnestis kohtad. Klikkides termini peale saad lähemalt teada.

Nutikas ostunimekiri

Nutikas ostunimekiri on automaatselt koostatud poenimekiri, mis liidab erinevate retseptide koostisosad ühte ja grupeerib tooted poe-kategooriate järgi.

Näide: kui kahes retseptis on porgand (200g + 150g), ostunimekirjas on üks rida — 350g porgandit. Tooted on grupeeritud: puu- ja köögiviljad, liha, piimatooted, kuivained, hügieen. See muudab poes käimise kiiremaks, sest käid ühe kategooria järel järjest, mitte ei jookse edasi-tagasi.

Vaata, kuidas see Dinnestis töötab: Ostunimekiri.

AI menüü-generaator

AI menüü-generaator on tehisaru-baasil tööriist, mis koostab Sulle isikupärase menüü Sinu eelistuste, dieedi-piirangute ja varasemate valikute põhjal.

Töötab nii: esmase kasutuse käigus näitame Sulle 30 retsepti. Sa swiped need vasakule (ei meeldi) või paremale (meeldib). 10-15 swipe'i järel on AI-l piisav profiil. Kliki “Genereeri menüü” ja saad sobivad retseptid kalendrisse paigutatud.

Vaata lähemalt: AI menüü-generaator.

Retseptide kogumine

Retseptide kogumine on retseptide salvestamine ühte kohta, et leiaksid need hiljem. Dinnesti puhul saad salvestada retsepte URL-iga TikTokist, YouTube'ist, Instagramist ja toidublogidest. AI loeb video sisu või veebi-kirjeldust ja eraldab koostisosad ja juhised.

Lisaks saad käsitsi sisestada vanaema-retsepte raamatust. Allikalink säilib, et leiad alati originaalile tagasi.

Vaata lähemalt: Retseptide kogumine.

Toidu raiskamine

Toidu raiskamine tähendab söödava toidu äraviskamist, mis oleks võinud süüa.

Eesti keskmine leibkond viskab aastas minema ligikaudu 80–100 kg toitu, mis on rahas 500–700 eurot. 70 protsenti raiskamisest tuleb kodumajapidamistest, mitte poodidest või toitlustusest. Põhilised põhjused: liiga palju ostmist, koostisosade unustamist külmkappi ja ebatäpset menüü-planeerimist.

Hea uudis: see on kõige kergemini muudetav käitumine. Korralik menüü-planeerimine vähendab seda 30–50 protsenti. Vaata 5 viisi vähendada toidu raiskamist.

Hooajalised köögiviljad

Hooajalised köögiviljad on tooted, mis kasvavad parasjagu lähitähedusel ja on kättesaadavad värskena. Eestis on hooajad järgmised:

  • Kevad: porgand, kapsas, sibul, salatilehed
  • Suvi: tomat, kurk, suvikõrvits, paprika, marjad
  • Sügis: kõrvits, peet, kartul, juurseller
  • Talv: säilitus-juurikad (kartul, kapsas, peet)

Hooajalised tooted on tavaliselt 30–60% odavamad kui samaaegselt imporditud, maitsvamad ja keskkonnale paremad. Vaata Eesti hooajalised köögiviljad kevadel.

Pere menüü

Pere menüü on menüü, mis arvestab pere kõikide liikmete eelistusi, pere-suurust (portsjonid) ja päevade-rütmi (tööpäev kiire, nädalavahetus pikem).

Hea pere-menüü kasutab retsepte, mida kõik söövad (pasta, hakkliha, kana ja köögiviljad), planeerib jääk-päevi (eilse õhtusöögi kasutus) ja salvestab töötavaid menüü-kombinatsioone uuesti-kasutuseks.

Vaata pere-spetsiifilist juhendit: Pere menüü.

Jääk-päev

Jääk-päev on päev, mil sa kasutad ära eelmiste päevade söögi-jäägid uue söögi tegemise asemel.

Klassikaline näide: laupäeval teed suure hautise, mille jääke sööd pühapäeval. Reede on tüüpiline jääkide-õhtu, kui terve nädala kogunenud asjad — frittata köögivilja-jääkidest, supp lihaservadest, leivatoidud.

Jääk-päev on üks lihtsamaid viise vähendada toidu raiskamist ja säästa aega ning raha. Iga nädalas üks jääk-päev = 50–100 € aastas säästu.

Pane teooria praktikasse

Tasuta konto, ilma kaardita. Esimese menüü saad valmis kümne minutiga.